Wednesday, February 17, 2010

1. veebruar, esmaspäev, Amritapuri


Oh, prügi on siinsetes vetes küll palju. Eriti just mittekõdunevat plastprügi. Sõidame paadiga Amritapuri. Kuulsime just, et Amma on vist hetkel Põhja-Indias... Siiski soovime selle ashrami ära näha.


***

Esimesed elamused siin Amritapuris on... l66gastav olemine, k6ik naeatavad, rahvast on meeletult paju.

***

meil on vahepeal k6ik kenasti sujunud. eilne paadimatk kollami l2histel oli v2ga vahva. 6htul aiult kui 3kesi 3 hinduga paadis olime, tekkis mingi arusaamatus. Nimelt ei antud meile teada, et paadidekk ei olnud meie kasutada ning kella 22 paiku õhtul arvas paadimeeskond, et me võiksime nüüd oma umbsesse magamistuppa ronida ning magama jääda. Mehed segasid minu hingamisprotsessi ning nad olid ka õlut joonud. Korraks muutus olukord üsna pingeliseks, ent M'i diplomaatia abil lahenes k6ik. Tulemuseks oli ka see, et hommikul tagasi sadamasse saabudes saime 500 ruupiat selle paadimatka hinnast tagasi, kuna me ei olnud teenusega rahul.

kell 9.30 t2na j6udsime j2lle tagasi Kollamisse ja v6tsime seat uue paadi, mis oli pilgni turiste t2is ja t6i meid Amritapurisse. Siin elab Amma.


Üpris suur asharam, suured k6rged majad on siin pyhendatutele ehitatud. seadsime end sisse, siin magatakse vakstunaridel ja toad on v2ga kasinad.


aga oleme siin vaid kolmap2vani, siis peaks meie reis j2tkuma.



***

Kuu on Amritapuris täiuslikult oranž ja madal. Piilub mind läbi palmisalu.
Täiuslikult on kõik kulgenud terve õhtu. Mulle kulub nii ära praegu üksiolemine.


Just üks mees ütles mulle just siin mingi diskrimeerinise nalja peale, mis tegin – see on sinu viis mõtlemiseks. Sa lood ise oma tegelikkuse.

Teine tüdruk internetisabas küsis – sa tundud nii murelik? Miks sa muretsed? Olen jah murelik. Täna siia sõites paadis tabas mind äkki ärevus – kuidas ma Sai Baba ashramisse jõuan? Sinna on omajagu maad. Üks tunne minus ütleb, et võiksin sinna kasvõi üksi minna. Kasvõi üksi ja kasvõi koheselt pärast Amma juurest lahkumist.

Mere ääres päikeseloojangu meditatsioon. Isusime, olin kivil, tekkis ühendus maaemaa ja Ammaga, kelle emalik hell energia embab mu südant. Nutsin ja nutsin ja kui olin end juba tühjaks nutnud, saabus Amma.

Kui satsang lõppes käisin tualetis. Olin nii rõõmus, et M lobus hingamisest, mille olime eelnevalt kokku leppinud. Seejärel läksin bhajaneid kuulama. 3 spordisaali suuruses ruumis laulavad tuhanded inimesed koos pühasid sanskriti keelseid laule Amma ja tema ansambliga. See oli väga armas. Kuigi Amma ashramis on üleval ekraanid laulusõnade ja inglise keelse tõlkega, tabasin end siiski korduvalt itsitamas selle üle, kuidas valged hoopis teise kultuuritaustaga rahvused tulevad siia kohale ja punnitavad jalad rätsepaistes istuda ning laulda keel sõlmes laule, mille viis ja tähendus täiesti võõraks jäävad...

Kui bhajanid lõppesid, leidsin end kõndimas templi poole. II korrusele, mõtlesin, et saan ehk internetti. Internett oli aga suletud ja võtsin istet II korruse rõdul vaatega templisaalile. Sinna kogunes u 30 hindu tüdrukut ja naist, kes hakkasid ühel häälel laulma 1000 nime. See oli võrratu kogemus. Sulgesin meditatsiooniks silmad ning lasin endal lendu tõusta. Kui laulmine lõppes, tundsin südame ja kaela juures jaheda energia liikumist, vabanemise ja helguse tunnet. Vägev!

Seejärel sain ma ka üllatuslikult internetti. Siin on üks pisike ruumike, mis on arvuteid tihedalt täis tuubitud ning korraga saab olla 30 min järjest elava järjekorra alusel. Imelisel kombel sain mina kohe esimese satsiga netti, et kodustele ja kallimale kirjutada.

Õhtu oli mõnusas sujuvas voolamises. Millegipärast ei läinud ma veel magama, vaid läksin ashrami peale kõndima ning jõudsin siiasamma, kust praegu oma märkmeid kirjutan – mahlaputka juurde, kust saab osta imemaitsvaid värskeid ananassi, apelsini ja banaani mehusid. Eestist selliseid hõrgutisi võõramaa puuviljadest ei saa, kuna meieni jõuavad sageli mingid pooltoorelt ära korjatud kemiseeritud viljad. Ent siin on mahladel taevalik maitse, värv ning lõhn! Sain veel viimasemaitsva topsitäie ananassimahla enne kui putka selleks päevaks suleti. Olin õigel ajal õiges kohas :)

Lähen nüüd küll puhkama, et hommikul kell 5.50 1000 nime palvusele jõuda.

No comments:

Post a Comment