Tuesday, February 16, 2010

25. jaanuar, esmaspäev, Istambuli lennujaam


Eile uinusime kerges ärevuses, kuna ei õnnestunud teada anda Mumbai lennufirmale, et meid kell 10.40 Mumbai-Trivandrumi lennule oodata ei ole. Toa konditsioneer huugas ja linad olid keha vastu liiga kaerdad, voodi liiga kõva ja padjad liiga kõrged. Nägin ka halba und. Kella 3 paiku öösel helistas M ja hakkasime smside teel suhtlema. Ta korraldas meile siselennu edasilükkamise ja sõitsi üksinda Trivandrumi. Me pidasime V'ga veidi aru, kas minna uudistama Hagia Sofiat, kuid viimaks võitis mõistuslikkus, mis otsustas, et lumises Istambuli äärelinnas ilma Türgi kohalikku raha omamata ning suvistes kergetes riietes, ei ole siiski mõistlik võõrasse süllekukkunud linna kondama minna.

Päev kujuneski nõnda, et käisime 9-10 paiku söömas ning seejärel hingasime taas. Väljas sadas üha seda harukorralist Istambuli lund ja puhus tugev tuul, kuid kumas ka päikest.

***
Türgis tunnen end üldiselt väga võõrana. Praegugi istuvad meie ümbruskonnas need mustad mehed, kes räägivad ümarat mullitavat keelt. Tollikontrollid paistsid silma oma erakordse ebaviisakusega. Raevukalt trampisid pärast põhjalikku paberite uurimist mu passi oma templid.Ei mingit tere ega headaega. Siin maal vist mehed naistega ei kõnele?

Pimeneb. Meie boarding peaks kohe algama. Siin on külmad metallist istmed ja ooteruum on väga jahe. Pärast lõunasööki 5* hotellis hakkas mul kõht valutama. Soomlased, kes samuti Mumbaisse lendavad ning eilsest lennukist maja jäid, olid bussis teel lennujaama purjus ja mu jaoks väga eemaletõukavad. Tunnen end hetkel väsinult.

No comments:

Post a Comment