5. veebruar, bussis teel Bangalore'sse

Kuulasin oma südant vaatamata lähedaste soovile, et V ja M'ga turvaliselt Kochisse jääksin. Olen hetkel oma otsusega rahul. Ma ei oleks kohanud üksireisivat Trishi Kanadast, kes oli selles hetkes tõeliseks julgustuseks.

Sõit AC (airconditioned) bussis on kestnud juba 12 h. Suundume Bangalore’i poole. Ei saagi aru, kas oleme juba selle suurlinna slummides või on sinna veel omajagu maad.

Aknast avanevad pildid on igatahes Karnatakas väga teistsugused:
1) arbuusimäed
2) sarvilised sõiduloomad
3) puukiikhobubuum
4) slummid

5) lehmad lakuvad prügihunnikus kilekotte
6) tüdrukud erksates sarides ja jalgratastel
7) tänavatel mõmmikumüüad
8) taamal mäekünkad
9) tee ääres veepuhastusjaamad, kus on näha kuidas pruuni värvi vett segatakse suurte masinatega.

Trishi kogemused ja ettepanekud, kuidas Indias end säästvalt käituda:

1) hoitas mind skeemide eest, kuidas raha välja pommitakse turistidelt. Tuleb naine titega ja palub, et ostaksid tema lapsele piima. Et ta ei taha raha, vaid just piima, kuna beebi nälgib. Skeem on siis selline, et imik, kellega naine ringi käib ei ole üldse tema laps, vaid laenatud. Piimamüüjad lähedalasuvas poes on osalised petuskeemist ja müüvad piima hirmkalli hinnaga. Hiljem müüb kerjus piima müüjale tagasi. Naised, kes niimoodi raha teenivad, on osalised suurtematest grupeeringutest.

2) tee mis sa teed, kuid ÄRA KÄTLE MEESTEGA – Indias mehed ja naised teineteist avalikult ei puuduta, isegi mitte abielupaarid. See, kui vaatad mehele silma, kuigi räägid temaga neutraalsetel teemadel, ja kätled, on nende jaoks juba seksuaalne lähenemine.

3) India mehed teavad valgetest naistest niipalju, et nad on näinud pornofilme ning eeldavad, et valged naised ongi kerge seksi peal väljas. Trish ütles, et tal oli üks intsident, kus ta rääkis ühe noormehega ning see võttis pärast pooletunnist vestlust tal käest kinni ja ütles, et lähme otsime omale hotelli. Trish virutas talle seepeale kõrvakiilu ja kõndis minema :)

4) sellest tulenevalt ka Trishi soovitus mitte meestega kena ja heatahtlik olla nii nagu valged inimesed üldiselt tavatsevad. Meestega olla väga konkreetne, eriti kui asi puudutab näiteks järjekordades vaheletrügimist (seda muide olin ma selleks ajaks korduvalt kogenud, kuidas mehed lihtsalt täiesti suvaliselt sinust kui naisest järjekorras ette lähevad teist nägugi tegemata). Ning näiteks bussiga sõites pissipeatuse soovimist.

5) keskmise kvaliteediga öömaja eest soovitas Trish maksta mitte rohkem kui 200 ruupiat. Ütles, et oma 3kuuse reisi jooksul ei ole ta rohkem maksnud. Tuleb olla lihtsalt ka hästi vankumatu – tere, ma reisin seljakotiga ning mul on piiratud eelarve (I’m on budget) ning mul pole öömaja eest võimalus maksta rohkem kui 100 ruupiat

6) Vaatamata kõikidele nendele juttudele, ütles Trish mulle, et KARTA POLE MITTE MIDAGI, INDIA ON TÄIESTI TURVALINE :) Nende julgustavate teadmistega ma siis oma rännakule üksinda asungi.