Tuesday, February 16, 2010

30. jaanuar, laupäev, Varkala





































Ärkasime hommikul kell 8 ning sõime hommikusööki varakult. Võtsime täna V'ga continental breakfast'i ehk siis helbeputru puuviljadega. M on meil siin aktiivne hommikuinimene, kes vajab igapäevast väikest kofeiinilaksu kohvi või koka kujul. Sõitsime seejärel rikšaga lähedalasuvasse külla. Tegelikult pidime u 20 km kaugusele kümnete elevantidega protsessiooni vaatama minema ja leppisime ühe rikšajuhiga selles ka kokku, ent jäime siin lähedal külavahel rongkäiku toppama, maksime talle 100 rs ning kobisime masinast välja.

Hämmastav, kuhu me sattusime,,,, Pidustuse nime täpselt ei tea, aga selle kohta on internetis üks jupike videot ja nimetasid kohalikud seda Shoolam Kuthal'iks: http://www.youtube.com/watch?v=JeWQG-Aom84 Pühendatud on see riitus Shiva ja Paruti pojale Muruga'le.

Õhtul rääkis mulle see hotelli adminni poiss ka selle riituse taustaloo:
Jumal Shival oli mango, mida tema jumalikud pojad Muruga ja elevandipeaga Ganesha soovisid endale saada. Shiva ütles, et mango saab endale see, kes kiiremini tiiru ümber maailma teeb ja tagasi jõuab. Muruga hüppas oma paabulinnu selga ja pani tuhatnelja ümber maailma ajama. Ganesha võttis asja rahulikumalt ja kõndis tiiru ümber Shiva. Mango saigi endale loomulikult Ganesha. Kui Muruga tagasi jõudis, lõpetas Ganesha parajasti oma mango söömist. Muruga sai hiiglama tigedaks, ütles oma emast ja isast ja vennast lahti ning läks mägedesse pakku. Ütles, et kui keegi tahab temaga kunagi kõneleda, siis pöördugu tema juurde see oda läbi põskede torgatuna.

Sellest legendist kantuna toimuvadki jumalusele pühendatud protsessioonid. Rongkäigus osalevad elevandid, igas vanuses lapsed (põhilised noormehed). Kõige šokeerivam oli näha poisse, kes olid transsi viidud ja kellel olid odad läbi põse ja kõhu või seljanaha surutud. 4 noort poissi oli ka selja ja kintsude nahka pidi palmitüvedele riputatud ning kastiauto peale tõstetud koos rohkete banaanidest ja palmivanikutest tehtud dekoratsioonidega.

Templis, kus protsessioon toimus, mängiti trumme, pealtvaatajatel olid käed palvetamiseks kokku surutud. Alguses see virr-varr pelutas mind, kuid suutsin siiski kõike jälgida. M ja V olid vaimustuses.

Kui protsessioon lõppes, tingisime omale tükk aega rikšat. Soov oli Varkala lähistel ühte templisse sõita, ent rikšajuht ajas midagi segi ja lõpetasime ikkagi Varkalas.

Pärastlõuna veetsime rannas. Põletav päike, tuline liiv. Hullasime kibesoolastes lainetes. Kui olin ühe korra peaga vastu põhja laintes uperkuuti ära käinud, tekkis mul soov siiski enamus aega veeta stabiilselt kaldal :) Õnneks ei kaotanud ma Araabia merre ei oma bikiine ega elu. Vesi oli küll soe nagu supp. Selliseid laineid kogesin viimati Floridas, Sarasota rannas.

Õhtustasime rannas, restoranis, kus esimeselgi õhtul. Sealsamas nurgalauas istus reserveeritud laua taga seesama üksik jäiga olemisega mees. Vaatasin teda pikalt ja mõtlikult – milline elu on al olnud, et ta siin nüüd nõnda oma elu sügisel üksipäini rannarestoranis istuma peab...

Sõime kõhud mõnusasti krevetirooga täis ja tüdrukud läksid šoppama. Mina kohtusin koduteel kohaliku poisi Thomasega, kes oli palju ilmas reisinud töötades kruiisilaeval ja luksushotellides kokana. Temaga oli väga värskendav Indiast kõneleda.

Pärast arvutiühendust rääkisin pisut adminniga Indiast. Küsisin kohalike pulmatavade kohta. Sain palju infot India pulmakommete, astroloogia, käelugemise ja jumalate kohta.

Tüdrukud jäid tuppa pakkima ja läksin randa, et mediteerida. Endiselt oli taevas kaunis täiskuu. Olin ookeanist u 1 m kaugusel ja üritasin kõigest hingest mediteerida. Lained olid väga valjud ning kartsin koguaeg, et keegi tuleb seljatagant. Tundsin end seal üpris ebamugavalt ja sain ookeanilt sõnumi: Usalda, lõdvestu ja naudi!

No comments:

Post a Comment